Suvi 2017

Hagudi Põhikool on kollektiivpuhkusel 3.-30. juulil 2017

Hagudi Põhikooli Siilipere rühm alustab tööd 31. juulist 2017 (rühm on avatud mõlema rühma

lastele), Mürakarude rühm 14. augustist 2017

Direktor puhkab 29.06.-13.08.2017, ajavahemikus 29.-30.06.2017 ja 31.07.-13.08.2017 asendab

direktorit majandusjuhataja Tarmo Härma (tel 5655782, tarmo@hagudi.ee)

Liiklusreeglid

Kallid emad, isad, vanaemad ja vanaisad!

Politsei soovib tähelepanu juhtida, kui tähtis on oma lapsega rääkida liiklusest ja seal varitsevatest ohtudest. Kool on küll õppimise koht, aga kõikidele asjadel ei jõua kool tähelepanu pöörata. Minu kirja eesmärk ei ole Teid ärritada, vaid lihtsalt jagada infot.

Muretsedes oma lapsele jalgratta veenduge, et rattal on olemas kõik sinna juurde kuuluv ja seadusega nõutavad elemendid. Liiklusseaduse kohaselt peavad jalgrattal olema signaalkell, töökorras pidurid, ees valge ja taga punane helkur, pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli ning valged või kollased kodarahelkurid vähemalt ühel rattal. Alla 16 aastane jalgrattur peab kandma peas kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

Tänava pildis on näha liikumas xboard’e (hoverboard, scooter, segway, minisegway), mida liiklusseaduse kohaselt kutsutakse tasakaaluliikuriteks. Nendega liigeldes kehtivad samamoodi teatud reeglid, mis tuleb enne lapsele sõiduriista ulatades endale kui lapsele selgeks teha. Alla 16 aastane tasakaaluliikurijuht on samuti kohustatud kandma kiivrit. Tasakaaluliikuriga võib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel ja jalgrattarajal. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat, jalakäija vahetus läheduses tohib tasakaaluliikuriga sõita jalakäija tavakiirusega.

Tõukeratast kasutavad inimest nimetatakse liiklusseaduse kohaselt jalakäijaks ja seega seaduse mõistes ei pea tõukeratturi juht kiivrit kandma. Aga kuna meie kõige targem kehaosa on väga õrn ja seda peab hoidma, siis politsei soovitab lastel kindlasti tõukerattast lükates kiivrit kasutada.

Kiivri kinnitamine. Kiiver peab olema kinnirihmatud nii, et ta on paras ja oleks saavutatud maksimaalne kaitse. Näidake kodus oma lastele ette kuidas kiivrit korralikult kinnitada. Oleme koolide juures teostanud jalgrataste kontrolli ja osutanud kaasabi jalgrattaeksamil ja oleme näinud lapsi ja noori, kes panevad kiivri küll pähe, aga rihmad jäävad lõdvaks või on keerdus, või on rihmad üldse kinnitamata. Samuti on tähtis panna kiiver pähe nii, et otsmik oleks kiivri sees, nii on kaitse maksimaalne.

Ülekäiguraja ületamine. Seadus ei nõua, et ülekäigurada ületades tuleb jalgratta seljast maha tulla. Aga siinkohal juhin tähelepanu, et kui inimene läheneb sõites ülekäigurajale ei ole sõidukijuhil kohustust jalgratturile teed anda. Ehk siis jalgrattur peab ise veenduma ohutuses, et ta saaks tee ületada. Soovitan lastele, eriti väikestele lastele õpetada, et enne ülekäigurada tuleks ohutuse huvides jalgrattalt maha tulla, jääda ülekäiguraja ees seisma, vaadata vasakule ja paremale ja alles siis astuda ülekäigurajala jalgratast käekõrval lükates ning ületada sõidutee jalgsi. Nii jääb lapsele piisavalt aega veendumaks, kas tee ületamine on ohutu. Sama kehtib ka jalakäijale. Me ei astu enne teele, kui oleme vaadanud vasakule ja paremale ja veendunud, et kõik autojuhid on meid märganud, vähendanud hoogu või jäänud seisma. Ülekäigurada ei ole kohene eesõigus, vaid võimalus tee ületamiseks. Liikluses on olukordi, kus autojuhid tegelevad kõrvaliste tegevustega roolis või paistab päike silma, on udu ja nähtavus on halb ning seeläbi on jalakäija märkamine raskendatud. Seepärast ei ole turvaline sirge seljaga kiirelt teele hüpata, vaid ennem veenduda ohutuses ja siis teha esimene samm. Tasakaaluliikuriga üle ülekäiguraja sõites ei ole ka tasakaaluliikurijuhil sõidukijuhi suhtes eesõigust.

Kõrvaklapid, telefonid on vajalikud ja kasulikud elemendid ning mõnusad vaba aja veetjad. Aga jällegi politseipoolne tähelepanek, et igaks asjaks on oma aeg ja koht. Politseile ei meeldi ja ilmselt ka teistele autojuhtidele mitte, kui teele astub ootamatult jalakäija, kes lisaks sellele, et ei vaata vasakule ega paremale, on tal peas ka kõrvaklapid, mis on ühendatud telefoniga. Telefoni hoitakse peos ja samal ajal ka klõpsitakse seal midagi! Kas selline jalakäija suudab enne ülekäigurajale astumist veenduda tee ületamise ohutuses? Vaevalt küll!

Suvi on kohe siin ja lapsed saavad priiks õppetööst ning tahmine uute teadmiste ja õppimise järele on kadunud, aga palun leidke kodus olles see aeg, kus kõik olulisemad reeglid üle korrata. Kõike teemasid ei jõua ühe kirjaga ära kirjutada, aga need on praegu Rapla maakonnas põhilisemad probleemid, mis on väljas patrullivatele politseinikele silma jäänud. Lisaks saate ise juurde lugeda liiklusseadusest, mille leiate Riigi Teataja kodulehelt https://www.riigiteataja.ee/akt/128032017008?leiaKehtiv.

Ja loomulikult oma muredest ja probleemidest olete oodatud kirjutama minu e-maili aadressile triin.tahtla@politsei.ee või helistama 489 2938.

Turvalist liiklemist soovides,

Triin Tähtla

Noorsoopolitseinik

Rapla politseijaoskond